Baudelaire Eestis. Raamatulooline pilk toob mängu eri ajastute tõlkepoliitika ja -normide adekvaatseks rekonstrueerimiseks olulised aspektid, mis kipuvad tõlketeoreetikute ja kirjandusteadlaste uurimustes varju jääma: kirjastamisstra-teegiad sarjad, hinnad, turustamine, tiraažid , trükiseadused, rahvusvahelised autoriõiguse lepingud jne. I köide. Eesti mõttelugu Methise erinumbri peamine eesmärk on aga laiendada tõlkeloo kirjutajate ringi ning osutada tõlkeloo kirjutamise erinevatele võimalustele ja interdistsiplinaarsele taustale. Põltsam-Jürjo, Inna

Pälli artiklis tuleb hästi esile ka vajadus arvestada teatud areaali tõlgete perio-diseerimisel tekstide avaldamise traditsioonilisest vormist välja jäävate tõlgetega alates käsikirjalistest, kuid oma kirjanduse arengut mõjutanud Sellistel, tõlkelugudes enamasti unustatud tõlgetel võib teatud kultuuri-ruumis ja -ajas olla suurem mõju kui ametlikult välja antud tõlgetel.

Ebatraditsioonilise tõlkematerjaliga arvestamine aitab muu hulgas vältida tõlkeloo periodiseerimisel lihtsustavat, teleoloogilisusega riskivat lineaarsust, seda enam, et väikestes kirjanduslikes süsteemides jääb alati oluliseks individuaalsuse, juhuslikkuse ja välisfaktorite osakaal.

Jätkates ja viies rangemasse teaduslikku raami pikaaegse arutelu antiikluule tõlkimisega seotud värsivormi valiku teemal, pöörab M a r i a - K r i s t i i n a L o t m a ni artikkel tähelepanu eesti omakirjanduse vormide kujunemiseks olulisele perioodile. Värsimõõdu tõlkimise uuri-mine on selles mõttes selge näide tõlkeloo vajalikkusest kirjandusloo terviklikumaks mõistmi-seks. Jälgida muutusi ühe konkreetse stilistilise võtte tõlkelahendustes on parim viis temati-seerida detailsemalt seoseid ajastuliste tõlkenormide, tõlkijate Hukumi Bermain Binaarne valik ja nende valikute performatiivse mõju vahel.

Sealjuures võib selline seoste konstellatsioon samal ajajärgul võtta erinevate stilistiliste võtete ja žanrite puhul vägagi erinevaid kujusid. Kui luule tõlkimisel valitses Kui Maria-Kristiina Lotmani käsitlus näitab muu hulgas tõlketeksti statistilise analüüsi alustpanevat tähtsust teadusliku tõlkeloo koostamisele, siis A i l e M ö l d r e artikkel tõstab statistilise ülevaate tekstist välja ja viib selle raamatutoodangu tasandile.

Ilukirjanduslike tõlgete ja originaalide trükistatistika loob tõlkeloo koostajatele nii eri perioodide kui ka keelelis-kultuuriliste areaalide puhul avarama konteksti, millesse paigutada spetsiifilisemad juhtumiuuringud.

Möldre käsitlus täidab selles mõttes silmatorkava lünga ja ehitab esma-kordselt vabariigiaegse tõlkeloo uurimiseks süsteemse aluse. Raamatulooline pilk toob mängu eri ajastute tõlkepoliitika ja -normide adekvaatseks rekonstrueerimiseks olulised aspektid, mis kipuvad tõlketeoreetikute ja kirjandusteadlaste uurimustes varju jääma: kirjastamisstra-teegiad sarjad, hinnad, turustamine, tiraažidtrükiseadused, rahvusvahelised autoriõiguse lepingud jne.

Tõlgete uurimise laienevatele ringidele — tekst, kultuur, ühiskond, ajalugu — lisanduvad nii eksplitsiitselt kõik konkreetsed juriidilis-majanduslikud mehhanismid ja tõlgete avaldamise materiaalsed tingimused. Aile Möldre loodud taustal on hea lugeda K a t i l i i n a G i e l e ni artiklit, mis käsitleb Marta Sillaotsa tõlkepoeetikat, keskendudes just tema vabariigiaegsele tegevusele.

Tõlkija tegevuse uurimine hõlmab Gieleni käsitluses nii Sillaotsa tõlgete tekste kui ka paratekste oma ja teiste tõlkeid saatvaid tekstetõlkearvustusi ja -tutvustusi ning Hukumi Bermain Binaarne valik kirjastajate ja kolleegidega. Tõlkija loodud sünkroonse tekstide kogumi võrdle-vale analüüsile lisandub diakrooniline käsitlus, mis võrdleb tõlgete esmatrükke hiljem toime-tatud ja välja antud kordustrükkidega. Selline laiahaardeline analüüs võimaldab anda kompaktsema pildi tõlkija enesepositsioneerimisest oma aja tõlkenormide ja -tavade suhtes.

Mõistagi on tulemus kaugel täiesti koherentse tõlkepoeetika rekonstrueerimisest, vaid vastu-pidi: niisugune lähenemine tõstab huvitavalt esile vältimatu lõhe tõlkija eksplitsiitselt postu-leeritud ja implitsiitselt rakendatud põhimõtete vahel. Implitsiitselt sisaldab Sillaotsa kui tõlkija vaatlus ka tänapäeva tõlkeuuringutes hoogu võtvat soouuringulist aspekti: kas rollide jaotus kirjaniku-tõlkija topeltametis sõltub soost, missugune on naistõlkija mandaat väljaand-jatest meeste maailmas?

Naisautori kuju konstrueerimisele originaali tõlgendustes ja tõlgetes keskendub A l a r i A l l i ku käsitlus jaapani luuletajast Ono no Komachist. Vastupidiselt Katiliina Gieleni ja mitme teise erinumbri artikli autori lähenemisele, kus — kooskõlas tänapäeva tõlkeuuringute olulise uurimissuunaga — keskendutakse tõlgetele kui tõsiasjale sihtkultuuris, jättes originaali tähe-lepanuta, lähtub Alliku käsitlus Ono no Komachi originaalteksti lähimast analüüsist ja origi-naali retseptsioonist lähtekultuuri ruumis, viies lugeja niimoodi tagasi tõlkeuuringute üheks lähtealuseks Hukumi Bermain Binaarne valik võrdleva kirjandusteaduse rüppe.

Autori eluloolise narratiivi loomine muutub nõnda ühelt poolt võtmeks originaalteksti tõlgendamisel ja teisalt jälgitavaks domi-nandiks tõlgete võrdlevas analüüsis. Valides — kas teadlikult või endale teadvustamata — oma tegevuse lähtepunktiks lähteteksti teatud tõlgendustraditsiooni ja juurutades seda — teadlikult või teadvustamata — rakendatud tõlkestrateegiatega sihttekstis, määrab tõlkija ette teose ja selle autori retseptsiooni sihtkultuuris.

Tõlkelugu võtab siinkohal oluliseks ülesandeks jälgida ja seletada konkreetse teose või autori, kuid võib-olla ka näiteks terve ilukirjandusliku voolu või koguni kirjandusliku areaali kuvandi loomist ja muutmist tõlkes. See on eelduseks kogu sihtkultuuri ilukirjandusliku polüsüsteemi avaramaks mõistmiseks. Tõlkeloo olulist rolli eesti kultuuri mõistmises ja ka enesemõistmises rõhutab oma artiklis ka E l i n S ü t i s t e.

See, kas tõlkelugu on või ei ole eesti kultuurimälu osa ja kas passiivse või 14 aktiivse mäletamise objektina, pole pelgalt akadeemiline küsimus, vaid seostub otseselt kultuuri enesekirjelduste ja veel laiemalt rahvusliku identiteedi küsimusega. Niisiis tasub küsida, millistel kultuurilis-poliitilistel põhjustel tõlkelugu eri ajastutel kas tõrjutakse või, vastupidi, aktsepteeritakse kultuurimälu osana ja millised on selle tõrjumise või aktsepteeri-mise tagajärjed kultuuri mõistaktsepteeri-mises ja enesemõistaktsepteeri-mises.

Eesti ja üldisemalt Ida- ja Kesk-Euroopa riikide puhul rõhutab Sütiste siinkohal omakirjanduse rolli rahvusliku identiteedi loomises, mis kipub puhtuse ideaali nimel tõrjuma tagaplaanile võõrmõjude ja seega tõlkeloo olulisust. Sellele vastandub püüd mõista eesti kultuuri pingeväljana, kus välis- ja sisemõjurite mitmekesisus ja kihilisus muudab identiteetide piirid hägusamaks, voolavamaks ja seega ka ikka ja alati vaieldavaks; niisuguse mitmekeelse ja -kultuurilise pingevälja mehhanismide analüüsi oluliseks eelduseks on mõistagi tõlkelugu.

Avaram kultuuri mõistmine nõuab aga avaramat tõlkelugu, mis oleks võimeline lisaks kirjakultuurile käsitlema ka muid, tänapäeval järjest olulisemates meediumides ja kunstiliikides toimuvaid kultuurikontakte ja -ülekandeid.

Tymoczko on üks olulisemaid postkolonialistlike tõlkeuuringute esin-dajaid ja arvestades postkolonialistliku teooria järjest levivate rakendustega Eesti kontekstis, väärivad tema tekstid ka siin kindlasti tähelepanu. Kirjutades tõlkelugu nagu iga teist lugume teisisõnu ei kirjelda mitte ainult ajaloolisi protsesse, vaid positsioneerime end omakultuuri olevikulises pingeväljas. Lermontov eesti keeles. Andresen, Nigol Johannes Semper väliskirjanduse tõlkijana, uurijana ja tutvustajana kirjaniku Anni, August Kalevala eesti keeles.

Soome kirjandus Eestis. The Translation Turn in Cultural Studies. Essays on Literary Translation. Topics in Translation Bassnett, A. Clevedon etc. Banhard, Evelin For Page or for Stage?

The Myth of Shakespeare in Estonia. Bhabha, Homi The Location of Culture. London: Routledge. Cronin, Michael Translation and Globalization. Gielen, Katiliina Itineraries in Translation History.

Itinéraires en histoire de la traduction. Chalvin, A. Lange, D. Frankfurt am Main etc. Issakov, Sergei Nekrassovi retseptsioonist Eestis. Ivask, Ivar []. Ants Oras Goethe tõlkijana ja tõlgitsejana. Eesti mõttelugu Koost J. Tartu: Ilmamaa, lk — Jansen, Ea Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda.

Tartu: Eesti Ajalooarhiiv. Jürjo, Indrek Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel — Tallinn: Riigiarhiiv.

Kaalep, Ain Hiina kirjanduse eestikeelseist tõlkeist. Baudelaire Eestis. Märkmeid I. Märkmeid II. Märkmeid III. Kahk, Juhan toim Eesti talurahva ajalugu I.

Tallinn: Olion. Kaldjärv, Klaarika Autor, jutustaja, tõlkija. Borgese autofiktsioonid eesti keeles. Dissertationes philologiae romanicae Universitatis Tartuensis 3. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kaldmaa, Kätlin Krull, Hasso a. Gilgameš tuleb maailma otsast. Akkadi keelest tõlkinud ja seletused kirjutanud Amar Annus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn,lk. Kruus, Oskar Kuidas tuli Majakovski Eestisse. Kuldkepp, Mart Vanapõhja kirjanduse tõlkeloost ja selle tähendusest eesti kultuurile.

Lange, Anne Ants Oras. Eesti kirjanikke. Tartu: Ilmamaa. Lange, Anne a. Lange, Anne b. Otse predestineerit. Enn Soosaare tõlketegudest.

Kuidas kirjutatakse tõlkelugu?

Performative translation options under the Soviet regime. Hemingway stiil eesti keeles. Lepajõe, Marju Roomlaste taltsutamine. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu. Liivaku, Uno, Henno Meriste Kuidas seda tõlkida. Järeltormatusest eestinduseni. Tallinn: Valgus. Liivaku, Uno Eesti raamat isolatsioonis. Linde, Bernhard Eestikeelsed tõlked poola ilukirjandusest.

Lotman, Piret koost Lugemise kunst. Eesti Rahvusraamatukogu toimetised A, Raamat ja aeg, nr 2. Lukas, Liina Eesti-saksa kirjanduslik opositsioonilisus Toim Ü.

Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk — Monticelli, Daniele Möldre, Aile Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail — Tallinn: TLÜ Kirjastus.

Nirk, Endel toim Eesti kirjanduse ajalugu. II köide. XIX sajandi teine pool. Tallinn: Eesti Raamat. Ojamaa, Ott Eesti tõlkeilukirjandus — Ojamaa, Ott []. Kümnenda muusa muresid I. Tartu: Ilmamaa, lk 54— Olesk, Sirje koost Kultuurisild üle Soome lahe. Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted — Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Oras, Ants Prantsuse süllaabilise värsimõõdu, eriti aleksandriini, edasiandmisest eesti keeles. Paukson, Harald Viimase aja silmapaistvamaid proosatõlkeid.

Paul, Toomas Uku Masing ja eesti piiblitõlge. Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni Tallinn: Emakeele Selts. Peep, Harald Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegusest. Ungari kirjanduse käekäigust Eestis. Pesti, Mele The Historical Context.

Skema Penipuan, Ponzi

Ploom, Ülar Eelmärkeid ja hüpoteese. Itineraries 17 in Translation History. Entre les cultures et les textes. Põltsam-Jürjo, Inna Sissevaateid Liivimaa külaühiskonda Puhvel, Jaan Põldmäe, Jaak Eesti värsiõpetus.

Põldmäe, Rudolf Vennastekoguduse kirjandus. Pärli, Ülle Tõlkimine kui kultuurimehhanism: Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 92— Raud, Rein Tõlge meie kultuuris. Rebane, Hilve Toim P. Roos, Jaan Tammsaare väliskirjanduslikud huvisuunad ja tõlketoodang. Ross, Kristiina Reiner Brockmann — vaimulik tõlkija või Lasnamäe lambur. Ross, Kristiina koost Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked — Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Rähesoo, Jaak Käesoleva erinumbri avaartikkel on väga hea näide sellisest uurimismeetodi ja -objekti õnnestunud interaktsioonist. K r i s t i i n a R o s s võtab ühelt poolt rakendada Peeter Toropi väljatöötatud tõlkeloo koostamise universaalseid vahendeid.

Kuidas kirjutatakse tõlkelugu?

Kindel metodoloogiline valik võimaldab uurijal integreerida oma tähelepanekud tõlgete lingvistiliste ja funktsionaalsete aspektide ning tõlkijate ühiskondliku positsiooni kohta tervikmudelisse, mis annab tõlgete võrdlemisel huvitavaid ja üldistavaid tulemusi. Samas tõstab artikli uurimisobjektiks valitud kahe Metodoloogiline mudel paindub ja ilmutab kontaktist konkreetse uurimisobjektiga ootamatuid rakendamisvõimalusi.

Vanemate tõlgete uurija vaatepunktist omandab näiteks originaali ja tõlke vaheline liikumine tavapärasest teistsuguse tähenduse: selle asemel et vaadata, kuidas kaks tõlkijat lahendavad originaali eestindamisel sama küsimust erineval viisil, võib selliste viiside analüüs olla hoopis aluseks oletusele tõlkimiseks kasutatud erine-vatest originaalidest.

Vanade tõlgete asetamine diakroonilisele teljele on vajalik ka selleks, et hinnata eri aegade kultuurilis-poliitiliste päevateemade mõju nende tõlgete uurimisele ja hindamisele. Kõige raskem on aga Rossi hinnangul kirjeldada tõlgete tõlkelisust, sest mitme sajandi vanuste eestikeelsete tekstide kaasaegne retseptiivne kontekst on raskesti rekonstrueeritav.

Samasuguste raskustega puutub kokku K r i s t a M i t si artikkel, mis täidab Eesti tõlke-loos märkimisväärset lünka, käsitledes ingliskeelse kirjanduse tõlkimise esimest pooltteist sajandit selleks spetsiaalselt koostatud süstemaatilise tõlgete bibliograafia alusel.

Sellise käsitluse peamiseks probleemiks on Enamasti saksa keele vahendusel Eestisse jõudnud ingliskeelse kirjanduse usku, vagadust ja kasvatuslikku kõlbeli-sust õpetavad jutud ning hiljem ingliskeelsest levikirjandusest seiklusjuttudest jm pärit motiivid ja süžeed rändasid sageli ühest eestikeelsest tekstist teise, teisenedes vastavalt kohalikule olustikule ja kultuurilis-ühiskondlikele vajadustele.

Niisuguse kompleksse 11 tõlkeloo-lise situatsiooni käsitlemisel võib Hukumi Bermain Binaarne valik kasulikuks nii kirjandusteaduses viljeldud kirjan-dusliku motiivi variatsioonide analüüs — Mits jälgib oma artiklis näiteks orjade, indiaanlaste ja merehädalistega seotud süžeed — kui ka kultuuriteoorias kasutatud ülekande mõiste: näiteks kuidas mustad orjad valgeteks saavad. Ülekande viiside, mehhanismide ja eesmär-kide seletamisel tuleb sealjuures arvestada tõlkija figuuri olulise muutumisega käsitletud perioodil: Kui Krista Mitsi artikkel on hea näide laiahaardelisest, keelelise areaali ja perioodi põhi-sest käsitlupõhi-sest, siis E n e - R e Hukumi Bermain Binaarne valik t S o o v i ku ja K a i s a V a h e ri artikkel keskendub samasse keeleareaali kuuluva kanoonilise teose eri aegadel loodud tõlgete võrdlevale analüüsile.

Soovik ja Vaher keskenduvad aga ainult nendele Robinsoni-lugude eestindustele, mis lähtuvad otseselt Defoe algtekstist. Kahe nõukogudeaegse ja taasiseseisvumisjärgse tõlke võrdlemisel tõuseb paratamatult esile tõlgete kui sihtkultuuri tekstide sotsiaal-poliitiline tingitus.

Huvitaval kombel tundub ka ideoloogilise interferentsi ja tsensuuri mõjude uurimisel kasulik kesken-duda originaali teatud näiteks palvetamise ja üldisemalt religioossete, aga ka introspekt-siooni motiivide kadumisele või teisenemisele eri ajastute tõlgetes. Sotsiaal-poliitilise konteksti mõju tõlkimisele tuleb aga eksplitsiitselt esile ka tõlgete žanrilises liigitamises sihtkultuuris, paratekstides eessõnad, järelsõnad, kommentaarid jne ning tõlgete arvustus-tes ja retseptsioonis.

Avar retseptiivne tõlkelugu uurib, kuidas kahesuunalises liikumises tõlketeksti ja sihtkultuuri vahel sellised kuvandid genereeruvad. Avaramast tõlkeloo kontseptsioonist lähtub ka J a n i k a P ä l li artikkel, mis teeb antiigi-tõlgete koostamisel olevale bibliograafiale tuginedes esimese katse sünteesida antiigiantiigi-tõlgete lugu ja tõstab ühtlasi esile mitu olulist üldmetodoloogilist küsimust.

Eriti teravalt tõuseb probleem täna päevakorrale seoses nn rahvusülese kirjandusega. Seni valminud teiste riikide ja keelte tõlkelood on agaralt kinni pidanud traditsioonilistest areaalide jaotustest, kuigi tänase päeva kultuuriuuringutes ja postkolonialistlikus teoorias toimuva kultuurilise identi-teedi mõiste dekonstruktsiooniga arvestades oleks aeg jaotamise kriteeriumid ka tõlkelugudes üle Hukumi Bermain Binaarne valik.

Pälli artiklis tuleb hästi esile ka vajadus arvestada teatud areaali tõlgete perio-diseerimisel tekstide avaldamise traditsioonilisest vormist välja jäävate tõlgetega alates käsikirjalistest, kuid oma kirjanduse arengut mõjutanud Sellistel, tõlkelugudes enamasti unustatud tõlgetel võib teatud kultuuri-ruumis ja -ajas olla suurem mõju kui ametlikult välja antud tõlgetel. Ebatraditsioonilise tõlkematerjaliga arvestamine aitab muu hulgas vältida tõlkeloo periodiseerimisel lihtsustavat, teleoloogilisusega riskivat lineaarsust, seda enam, et väikestes kirjanduslikes süsteemides jääb alati oluliseks individuaalsuse, juhuslikkuse ja välisfaktorite osakaal.

Jätkates ja viies rangemasse teaduslikku raami pikaaegse arutelu antiikluule tõlkimisega seotud värsivormi valiku teemal, pöörab M a r i a - K r i s t i i n a L o t m a ni artikkel tähelepanu eesti omakirjanduse vormide kujunemiseks olulisele perioodile.

Värsimõõdu tõlkimise uuri-mine on selles mõttes selge näide tõlkeloo vajalikkusest kirjandusloo terviklikumaks mõistmi-seks. Jälgida muutusi ühe konkreetse stilistilise võtte tõlkelahendustes on parim viis temati-seerida detailsemalt seoseid ajastuliste tõlkenormide, tõlkijate eesmärkide ja nende valikute performatiivse mõju vahel.

Sealjuures võib selline seoste konstellatsioon samal ajajärgul võtta erinevate stilistiliste võtete ja žanrite puhul vägagi erinevaid kujusid. Kui luule tõlkimisel valitses Kui Maria-Kristiina Lotmani käsitlus näitab muu hulgas tõlketeksti statistilise analüüsi alustpanevat tähtsust teadusliku tõlkeloo koostamisele, siis A i l e M ö l d r e artikkel tõstab statistilise ülevaate tekstist välja ja viib selle raamatutoodangu tasandile.

Ilukirjanduslike tõlgete ja originaalide trükistatistika loob tõlkeloo koostajatele nii eri perioodide kui ka keelelis-kultuuriliste areaalide puhul avarama konteksti, millesse paigutada spetsiifilisemad juhtumiuuringud.

Möldre käsitlus täidab selles mõttes silmatorkava lünga ja ehitab esma-kordselt vabariigiaegse tõlkeloo uurimiseks süsteemse aluse. Raamatulooline pilk toob mängu eri ajastute tõlkepoliitika ja -normide adekvaatseks rekonstrueerimiseks olulised aspektid, mis kipuvad tõlketeoreetikute ja kirjandusteadlaste uurimustes varju jääma: kirjastamisstra-teegiad sarjad, hinnad, turustamine, tiraažidtrükiseadused, rahvusvahelised autoriõiguse lepingud jne.

Tõlgete uurimise laienevatele ringidele — tekst, kultuur, ühiskond, ajalugu — lisanduvad nii eksplitsiitselt kõik konkreetsed juriidilis-majanduslikud mehhanismid ja tõlgete avaldamise materiaalsed Hukumi Bermain Binaarne valik. Aile Möldre loodud taustal on hea lugeda K a t i l i i n a G i e l e ni artiklit, mis käsitleb Marta Sillaotsa tõlkepoeetikat, keskendudes just tema vabariigiaegsele tegevusele.

Tõlkija tegevuse uurimine hõlmab Gieleni käsitluses nii Sillaotsa tõlgete tekste kui ka paratekste oma ja teiste tõlkeid saatvaid tekstetõlkearvustusi ja -tutvustusi ning kirjavahetust kirjastajate ja kolleegidega. Tõlkija loodud sünkroonse tekstide kogumi võrdle-vale analüüsile lisandub diakrooniline käsitlus, mis võrdleb tõlgete esmatrükke hiljem toime-tatud ja välja antud kordustrükkidega.

Selline laiahaardeline analüüs võimaldab anda kompaktsema pildi tõlkija enesepositsioneerimisest oma aja tõlkenormide ja -tavade suhtes. Mõistagi on tulemus kaugel täiesti koherentse tõlkepoeetika rekonstrueerimisest, vaid vastu-pidi: niisugune lähenemine tõstab huvitavalt esile vältimatu lõhe tõlkija eksplitsiitselt postu-leeritud ja implitsiitselt rakendatud põhimõtete vahel. Implitsiitselt sisaldab Sillaotsa kui tõlkija vaatlus ka tänapäeva tõlkeuuringutes hoogu võtvat Test voimaluse strateegiate jaoks aspekti: kas rollide jaotus kirjaniku-tõlkija topeltametis sõltub soost, missugune on naistõlkija mandaat väljaand-jatest meeste maailmas?

Naisautori kuju konstrueerimisele originaali tõlgendustes ja tõlgetes keskendub A l a r i A l l i ku käsitlus jaapani luuletajast Ono no Komachist. Vastupidiselt Katiliina Gieleni ja mitme teise erinumbri artikli autori lähenemisele, kus — kooskõlas tänapäeva tõlkeuuringute olulise uurimissuunaga — keskendutakse tõlgetele kui tõsiasjale sihtkultuuris, jättes originaali tähe-lepanuta, lähtub Alliku käsitlus Ono no Komachi originaalteksti lähimast analüüsist ja origi-naali retseptsioonist lähtekultuuri ruumis, viies lugeja niimoodi tagasi tõlkeuuringute üheks lähtealuseks olnud võrdleva kirjandusteaduse rüppe.

Autori eluloolise narratiivi loomine muutub nõnda ühelt poolt võtmeks originaalteksti tõlgendamisel ja teisalt jälgitavaks domi-nandiks tõlgete võrdlevas analüüsis.

Valides — kas teadlikult või endale teadvustamata — oma tegevuse lähtepunktiks lähteteksti teatud tõlgendustraditsiooni ja juurutades Kauplemissusteemi kaupu — teadlikult või teadvustamata — rakendatud tõlkestrateegiatega sihttekstis, määrab tõlkija ette teose ja selle autori retseptsiooni sihtkultuuris.

Tõlkelugu võtab siinkohal oluliseks ülesandeks jälgida ja seletada konkreetse teose või autori, kuid võib-olla ka näiteks terve ilukirjandusliku voolu või koguni kirjandusliku areaali kuvandi loomist ja muutmist tõlkes. See on eelduseks kogu sihtkultuuri ilukirjandusliku polüsüsteemi avaramaks mõistmiseks. Tõlkeloo olulist rolli eesti kultuuri mõistmises ja ka enesemõistmises rõhutab oma artiklis ka E l i n S ü t i s t e.

See, kas tõlkelugu on või ei ole eesti kultuurimälu osa ja kas passiivse või 14 aktiivse mäletamise objektina, pole pelgalt akadeemiline küsimus, vaid seostub otseselt kultuuri enesekirjelduste ja veel laiemalt rahvusliku identiteedi küsimusega.

Niisiis tasub küsida, millistel kultuurilis-poliitilistel põhjustel tõlkelugu eri ajastutel kas tõrjutakse või, vastupidi, aktsepteeritakse kultuurimälu osana ja millised on selle tõrjumise või aktsepteeri-mise tagajärjed kultuuri mõistaktsepteeri-mises ja enesemõistaktsepteeri-mises. Eesti ja üldisemalt Ida- ja Kesk-Euroopa riikide puhul rõhutab Sütiste siinkohal omakirjanduse rolli rahvusliku identiteedi loomises, mis kipub puhtuse ideaali nimel tõrjuma tagaplaanile võõrmõjude ja seega tõlkeloo olulisust.

Sellele vastandub püüd mõista eesti kultuuri pingeväljana, kus välis- ja sisemõjurite mitmekesisus ja kihilisus muudab identiteetide piirid hägusamaks, voolavamaks ja seega ka ikka ja alati vaieldavaks; niisuguse mitmekeelse ja -kultuurilise pingevälja mehhanismide analüüsi oluliseks eelduseks on mõistagi tõlkelugu.

Avaram kultuuri mõistmine nõuab aga avaramat tõlkelugu, mis oleks võimeline lisaks kirjakultuurile käsitlema ka muid, tänapäeval järjest olulisemates meediumides ja kunstiliikides toimuvaid YouTube Binary Options strateegia ja -ülekandeid.

Tymoczko on üks olulisemaid postkolonialistlike tõlkeuuringute esin-dajaid ja arvestades postkolonialistliku teooria järjest levivate rakendustega Eesti kontekstis, väärivad tema tekstid ka siin kindlasti tähelepanu.

Kirjutades tõlkelugu nagu iga teist lugume teisisõnu ei kirjelda mitte ainult ajaloolisi protsesse, vaid positsioneerime end omakultuuri olevikulises pingeväljas. Lermontov eesti keeles. Andresen, Nigol Johannes Semper väliskirjanduse tõlkijana, uurijana ja tutvustajana kirjaniku Anni, August Kalevala eesti keeles.

Soome kirjandus Eestis. The Translation Turn in Cultural Studies. Essays on Literary Translation. Topics in Translation Bassnett, A. Clevedon etc. Banhard, Evelin For Page or for Stage?

The Myth of Shakespeare in Estonia. Bhabha, Homi The Location of Culture. London: Routledge. Cronin, Michael Translation and Globalization. Gielen, Katiliina Itineraries in Translation History. Itinéraires en histoire de la traduction. Chalvin, A. Lange, D. Frankfurt am Main etc. Issakov, Sergei Nekrassovi retseptsioonist Eestis. Ivask, Ivar []. Ants Oras Goethe tõlkijana ja tõlgitsejana. Eesti mõttelugu Koost J. Tartu: Ilmamaa, lk — Jansen, Ea Eestlane muutuvas ajas.

Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv. Jürjo, Indrek Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel — Tallinn: Riigiarhiiv. Kaalep, Ain Hiina kirjanduse eestikeelseist tõlkeist. Baudelaire Eestis. Märkmeid I. Märkmeid II. Binaarsete valikute arutelu strateegia III. Kahk, Juhan toim Eesti talurahva ajalugu I. Tallinn: Olion.

Kaldjärv, Klaarika Autor, jutustaja, tõlkija. Borgese autofiktsioonid eesti keeles. Dissertationes philologiae romanicae Universitatis Tartuensis 3. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kaldmaa, Kätlin Krull, Hasso a. Gilgameš tuleb maailma otsast. Akkadi keelest tõlkinud ja seletused kirjutanud Amar Annus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn,lk. Kruus, Oskar Kuidas tuli Majakovski Eestisse.

Kuldkepp, Mart Vanapõhja kirjanduse tõlkeloost ja selle tähendusest eesti kultuurile. Lange, Anne Ants Oras. Eesti kirjanikke. Tartu: Ilmamaa. Lange, Anne a. Lange, Anne b. Otse predestineerit. Enn Soosaare tõlketegudest. Performative translation options under the Soviet regime. Hemingway stiil eesti keeles. Lepajõe, Marju Roomlaste taltsutamine.

Veel hiljutisem on uurijate eneserefleksioon tõlkeloo koostamise põhimõtete ja metodoloogiate üle, mis jäi konkreetsete tõlkelugude kirjutamise eel sageli pealiskaudseks ja võrsus alles publitseeritud tõlkelugude ilmumise järgsest retseptsioonist. Eestis seisame silmitsi pigem vastupidise olukorraga, kus on olemas ulatuslikud ja detail-sed katdetail-sed mõtestada tõlkeloo kirjutamise printsiipe — Peeter Torop rõhutas juba See muidugi ei tähenda, et rohkem poleks tõlkelugu kirjutatud: erineva põhjalikkuse astmega tõlkeloo fragmente, eriti hiljutiste aastate jooksul, on lisandunud üsna kiiresti nii kavatsetult kui ka tahes-tahtmata. Viimase näite autoriks võiks põhimõtteliselt sobida igaüks, kes kirjutab Eesti ajalugu, uurigu ta tõlkeloo seisukohalt esmapilgul kas või nii vähe huvipakkuvaid allikaid nagu linna rae protokolliraamatud või talude ja nende koormiste nimistud.

Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu. Liivaku, Uno, Henno Meriste Kuidas seda tõlkida.

Järeltormatusest eestinduseni. Tallinn: Valgus. Liivaku, Uno Eesti raamat isolatsioonis. Linde, Bernhard Eestikeelsed tõlked poola ilukirjandusest. Lotman, Piret koost Lugemise kunst. Eesti Rahvusraamatukogu toimetised A, Raamat ja aeg, nr 2. Lukas, Liina Eesti-saksa kirjanduslik opositsioonilisus Toim Ü. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk — Monticelli, Daniele Möldre, Aile Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail — Tallinn: TLÜ Kirjastus.

Nirk, Endel toim Eesti kirjanduse ajalugu. II köide. XIX sajandi teine pool. Tallinn: Eesti Raamat. Ojamaa, Ott Eesti tõlkeilukirjandus — Ojamaa, Ott []. Kümnenda muusa muresid I. Tartu: Ilmamaa, lk 54— Olesk, Sirje koost Kultuurisild üle Soome lahe.

Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted — Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Oras, Ants Prantsuse süllaabilise värsimõõdu, eriti aleksandriini, edasiandmisest eesti keeles. Paukson, Harald Viimase aja silmapaistvamaid proosatõlkeid. Paul, Toomas Uku Masing ja eesti piiblitõlge. Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni Tallinn: Emakeele Selts.

Peep, Harald Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegusest. Ungari kirjanduse käekäigust Eestis. Pesti, Mele The Historical Context. Ploom, Ülar Eelmärkeid ja hüpoteese. Itineraries 17 in Translation History. Entre les cultures et les textes.