Selgus, et kultuuriseltsides esines sageli vastandlikke seisukohti; ka koguduse sees erinesid seisukohad. See on ühel juhul jõu, teisel juhul nõrkuse allikas. Sama käis juutide kohta.

Osadest räägitakse positiivses valguses ning neid seatakse eeskujuks, teisi jälle mõistetakse nende tegude pärast hukka.

  1. ISO aktsiate valikud diskvalifitseerivad korvaldamine
  2. Reklaamkaubad Stock kalkulaator kalkulaator
  3. Palju on juttu ka naistest ja nende õigustest.

Ja Aadam ei kuuletunud oma Isandale ning eksis. Maarja Merjem : Koraan alustab lugu Maarjast, jutustades meile tema sünnist. Samas on Koraan naistele lubanud kõik, mis õigusega neile kuulub. Meestele on tasu selle järgi, mis nad on välja teeninud, ja naistele on tasu selle järgi, mis nad on välja teeninud Isa ülesanne on nende st ema ja lapse moon ja riietus, vastavalt sellele, mis on vastuvõetav.

Varjulises aias oli jahedam: paviljonides ja kõrgete puude-põõsaste ning ronitaimede all.

Imelised islamiaiad

Puude all puhkust otsija eraldati müüridega maailmast, et eralduda ning mõtiskleda. Et mäletada dhikr. Nendega ühinevad või segunevad mitmekihilised mustrid kivi- ja keraamilistest plaatidest, kalligraafia ning keerukad arabeski-jm.

Basseinidesse istutatud veetaimed moodustavad mustreid, mis tagaplaanil jätavad nähtavaks veesillerduse ning geomeetrilise veemustri, mis laotud basseini põhjale. Nagu sellest kõigest poleks olnud veel küllalt, ergutati aiasviibija meeli mitte ainult nägemise, vaid ka haistmise kaudu eriti levinud Mughali aedades Indias : taimi istutati nende lõhnaomaduste põhjal valikut tehes.

Nii moodustusid huvitavad lõhnamustrid, mis tekitasid mitmesuguseid assotsiatsioone aiasjalutaja meeltes. Lõhnavatest taimedest leidsid eelkõige kasutust eriti tugeva ja iseloomuliku aroomiga taimed nagu jasmiin, tsitrusepuud, roosid, basiilik, mastiksipuu jpt.

Taimed valiti erineva kõrgusega vastavalt sellele, kui tähtis oli aeda võõraste möödajalutajate eest varjata ning uudishimulikust ja sagivast maailmast eraldada. Suuremates aedades paiknes kõrgete puude taga kõige eraldatum aiaosa, seevastu kirevad lillevaibad, mis olid jaotatud tükikesteks veekanalite voi jalutusteede abil, olid avatud ka laiemale publikule. Lillepeenarde parimaks vaatluseks olid aiateed ehitatud peenardest kõrgemale ja viimased laotusid ühtlaste värviliste lillevaipadena vaatleja silmade all ning kastevesi ei voolanud kõnniteedele, vaid jäi peenardesse.

Suuremad aiad jagunesid valdavalt kahte tüüpi: aedpaleed ning paleeaiad, esimesed vastavalt kujutasid endast aeda, mis ümbritsetud ja eraldatud müüriga, teised aga aeda, Islami varude valikud liidetud suuremale ehitisele või paleele, loomulikult ka aiaga ümbritsetud.

Moslemite fanaatilise ja otsusekindla vähemuse silmis on kolmas rünnakulaine Euroopale ilmselgelt juba alanud. Me ei tohiks ennast petta selles osas, mida see endast kujutab ja mida see tähendab. Sel korral on see võtnud mitmeid vorme, millest tuleb rõhutada kaht: terror ja migratsioon. Terrorit on viimasel ajal palju ja põhjalikult käsitletud, mistõttu ma ei pruugi sel teemal pikemalt peatuda.

Islami varude valikud V kaubandussusteem

Küll tahan ma kõnelda teisest aspektist, millel on eriline tähendus just Euroopale, nimelt migratsioonist. Varem oli mõeldamatu, et moslem asub vabatahtlikult mittemoslemite riiki elama.

Islami varude valikud Binaarsete valikute indikaatorite parim kombinatsioon

Õigusteadlased on seda teemat pikalt käsitlenud šariaadi käsiraamatutes ja õpikutes, küll teise vaatenurga alt: kas moslemil on lubatud elada või isegi külastada mittemoslemite riiki?

Ja kui on, siis kuidas ta peaks seal käituma?

Euroopa ja islam

Kõige üldisemalt on selles nähtud mitut teemaringi. Vangil või sõjavangil ei ole muidugi erilist valikut, kuid ta peab alal hoidma usu ja nii ruttu koju tagasi pöörduma kui võimalik. Teine võimalus on uskmatu uskmatute maal: ta näeb valgust ja võtab omaks tõelise usu, see tähendab, hakkab moslemiks. Ta peab lahkuma võimalikult kiiresti ja asuma moslemite maale.

Islami varude valikud Kauplemissusteemi tulekahju

Kolmas võimalus on külaline. Pikka aega peeti külastuse ainsaks legitiimseks eesmärgiks vangide väljalunastamist. Hiljem lisandusid diplomaatilised ja kaubanduslikud missioonid. Euroopa vasturünnaku edenedes tekkis uus teema. Milline peab olema moslemi positsioon, kui uskmatud vallutavad tema maa?

Kas ta peab kohale jääma või lahkuma? Meie käsutuses on mõned huvitavad dokumendid Nad esitasid küsimuse, kas moslemid võivad kohale jääda. Vastus kõlas: ei, ei või, see ei ole lubatud. Siis küsiti: kas nad võivad kohale jääda, kui kristlik valitsus on salliv?

See oli Islami varude valikud puhtalt hüpoteetiline küsimus. Aga vastus oli endiselt eitav: nad ei või isegi sel juhul kohale jääda, sest ususalgamise peibutus oleks sel juhul veelgi suurem.

Nad peavad lahkuma ja lootma, et Jumala abiga vallutavad kord oma kodumaa tagasi ning seavad õige usu taas jalule. Selline oli enamiku islami õigusteadlaste seisukoht.

Oli küll ka algul väike, hiljem üha mõjukam rühm õigusteadlasi, kes arvasid, et moslemid võivad kohale jääda, kui on täidetud teatud tingimused, mille seast peamine oli see, et neil oleks võimalus oma usku järgida.

See tekitab uue küsimuse, mille juurde ma peagi jõuan — mida õieti tähendab usku järgida? Siinkohal tahan teile meelde tuletada, et meil ei ole tegemist mitte ainult erinevate religioonidega vaid ka erineva arusaamaga, mis üldse on religioon — eriti puudutab see seda, mida moslemid nimetavad šariaadiks ehk Islami varude valikud pühaks õiguseks, mis hõlmab väga paljusid selliseid asju, mida kristlikus maailmas on peetud ilmalikuks isegi keskajal ja mis on kahtlemata puhtilmalikud maailmas ja ajal, mida mõned nimetavad Lääne postkristlikuks ajastuks.

Ajastu, mille juhatasid sisse Napoleon ja Nelson, juhatasid välja Reagan ja Gorbatšov Tänapäeval on ilmselt rida asju, mis peibutavad moslemeid Euroopasse, sealhulgas arvukad arenguvõimalused, mis on eriti olulised enamiku islamimaailma majanduslikku viletsust silmas pidades, Euroopa sotsiaalhoolduse hüved ja töövõimalused. Samuti valitseb Euroopas sõnavabadus ning pakutakse haridust, mida kodumaal pole võimalik saada.

See on migreeruvatele terroristidele suur ahvatlus.

Islami varude valikud Bitcoin masina asukohad Kanadas

Terroristidel on Euroopas ja teatud määral ka Ameerikas märksa suuremad võimalused oma tegusid ette valmistada ja täide viia kui enamikus islamimaades. Ma tahan juhtida teie tähelepanu veel mõnele praegu olulisele tegurile. Üks neist on islamimaailma uus radikalism, mis esineb mitmel kujul: sunniitide radikalism, eriti vahhabismi kujul, ja Iraani šiiitide radikalism, mis ulatub islamirevolutsiooni aegadesse.

Mõlemast on saanud äärmiselt tähtis tegur. Me seisame silmitsi veidra paradoksiga: islami radikalismi või radikaalse terrorismi oht on palju suurem Euroopas ja Ameerikas kui Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, kus äärmuslasi hoitakse palju paremini kontrolli all kui meil. Sunniitide radikalism avaldub peamiselt vahhabismi kujul ning selle mainet on tõstnud Saudi kuningakoja roll islami pühapaikade hoidmisel ja iga-aastase palverännu võimaldamisel ning hiiglaslike naftavarude omaniku prestiiž, mõju ja võim.

Iraani revolutsioon on teist laadi asi.

Revolutsiooni mõistet kasutatakse Lähis-Idas päris palju. See on sisuliselt ainuke üldiselt omaks võetud nimetus legitiimsuse kohta.

Kuid Iraani revolutsioon oli tõeline revolutsioon — samas mõttes, nagu olid revolutsioonid Prantsuse või Venemaa revolutsioon. Nagu neil revolutsioonidel omal ajal on ka Iraani revolutsioonil tohutu mõju kogu piirkonnas, mille mõttemaailma iraanlased jagavad — see tähendab, islamimaailmas. Lubage nüüd tagasi pöörduda assimileerumise juurde, mille üle praegu käivad nii suured arutelud.

Islami varude valikud Algo Vs sustemaatiline kaubandus

Kas ja mil määral on võimalik, et moslemitest migrandid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja mujalgi saavad enda valitud asukohamaa osaks sel moel, nagu on saanud arvukad varasemad migrantide lained? Ma arvan, et siinkohal tuleb rõhutada mitut asja. Üks neist on põhimõtteline erinevus selles osas, mida täpselt mõista assimileerumise ja omaksvõtmise all.

Otsekohe torkab silma Euroopa ja Ameerika ilmselge erinevus. Et immigrandist saaks ameeriklane, peab ta olema poliitiliselt lojaalne.

Et immigrandist saaks prantslane või sakslane, peab muutuma tema etniline identiteet. Poliitilise lojaalsuse muutmine on kahtlemata palju hõlpsam ja praktilisem kui etnilise identiteedi muutmine nii üksikisiku tundeid kui ka omaksvõtmise määra arvestades. Inglismaa on üritanud mõlemast oma võtta.

Naturaliseerimise korral saab sinust britt, aga mitte inglane. Märkisin varem, et religiooni mõistetakse vägagi isemoodi. Moslemitele tähendab see tervet rida asju, mille seas abielu, lahutus Islami varude valikud pärimine on vahest kõige ilmsemad näited.

Islami varude valikud kristlikus maailmas on need antiikajast saadik olnud ilmalikud küsimused. Kiriku ja riigi, ajatu ja ajaliku, ilmaliku ja kirikliku eraldamine on kristlik eripära, millel pole kohta islami ajaloos ja mida on seepärast isegi tänapäeval moslemitele väga raske selgeks teha. Viimase ajani polnud neil isegi vastavat sõnavara. Nüüd on neil see olemas. Kuidas eurooplased sellele reageerivad?

Nii Euroopas kui ka Ühendriikides reageeritakse olukorrale sageli nn multikultuursuse või poliitilise korrektsuse kontseptsiooniga. Moslemite maailmas sellist tõket ei ole. Nad on oma identiteedist väga teadlikud. Nad teavad, kes nad on, mis nad on ja mida nad tahavad — see on midagi, mille meie paistame olevat suurel määral kaotanud. Õnneks soostusid küll ning juttu jätkus palju. Kahe aasta jooksul läbi viidud neljakümne viies pikemas intervjuus ning rohketel lühematel vestlustel ja osalusvaatlustel kuuldu andis pildi sellest, kuidas kogukonna liikmed soovisid ennast ja oma kogukonda kuulajale-vaatajale iseloomustada, kuid jutuajamistes pidevalt rahvusgrupiti korduma hakanud narratiivid lubasid arvata, et räägitu oli ka jutustaja enda jaoks oluline komponent tema mina-loos ning eristas tema usulist minapilti teiste kogukonnaliikmete omast.

Kui alguses lootis autor tutvuda islami koguduse arhiiviga, et saada ülevaadet erinevatest koguduse tegevustest, või korraldada koguduse või kultuuriseltside kaudu suurema osalejaskonnaga küsitlust, siis vähehaaval selgus, et pikem näost-näkku intervjuu oli ainus mõistlik andmete kogumise meetod. Arhiiviga ei saanud tutvuda sel lihtsal põhjusel, et see puudus, ning toimunud sündmuste osas tuli toetuda imaami ja teiste kogukonnaliikmete mälule.

Mõistagi oli imaami mälu detaili- ja sündmusterikkam kui tavalise kogukonna lihtliikme oma. Selgus, et kultuuriseltsides esines sageli vastandlikke seisukohti; ka koguduse sees erinesid seisukohad. Kui seega selgus, et lisaks koguduse taastamisega seotud peamiselt venekeelsete ametlikku asjaajamist kajastavate arhiividokumentide ja avalikkusele kättesaadavate koguduse põhikirjade Islami varude valikud n-ö objektiivseid allikaid pole võimalik kasutada, jäi üle tugineda uhkelt ja avalikult subjektiivsetele.

Esialgu püüdis autor intervjuudes saada vastuseid küsimusele, mis on kogukonna koosseisus ja tegemistes kolme aastakümne jooksul muutunud, aga intervjuude ja osalusvaatluste käigus uurimise fookus nihkus, sest avalikkusele mitte tuttav Eesti islami iseloomulik joon — kogukonna märgatav killustatus ja teatud gruppide teineteisele vastandumine — tingisid selle, et rohkem räägiti endast ja oma grupist ning toodi välja erinevusi teiste gruppidega.

Seetõttu tekkis pilt ka sellest, millisena kirjeldasid Eesti moslemid oma usklikkust ning suhet Jumalaga, kuidas põhjendasid nad oma usulist praktikat või selle muutumist ajas. Mis puudutab ennatlikku kartust, kas naissoost uurijat võtab tõsiusklik moslemist mees jutule, siis tegelikkus osutus vastupidiseks, sest enamik intervjuudest tehti meestega.

Täpsemalt öeldes intervjueeriti mehi rohkem nn tatarlaste ja nn araablaste hulgas, naisi aga eestlastest moslemite seas, sest koguduse taastamisel otsustavat rolli mänginud ja praegu koguduse juhatuse, nõukogu ja vaimuliku juhtimisega tegelevad tatarlastest ja aserbaidžaanlastest ametimehed on — nagu arvata võibki — mehed, araablaste puhul kujunes meeste arvuline ülekaal intervjueeritute hulgas ilmselt araabia maailmas juurdunud põhimõtte pärast, et naisel on sobilikum palvetada koduseinte vahel, samas kui mehe jaoks on mošees toimuval reedesel palvusel osalemine kohustuslik.

Seepärast avaneski Tallinnas Keevise tänaval asuvas islami keskuses reedeti tavapäraselt küllaltki erinev vaatepilt meestele mõeldud teise korruse suures mošees ja kolmanda korruse naistele kohandatud palvesaalis, kus nad läbi valjuhääldi, ise meeste pilkude eest peidetuna, palvet ja jutlust jälgida said. Meeste korrusele kogunes autori vaadeldud perioodil — äärmiselt mitmerahvuseline ja kõiki vanusegruppe esindav seltskond, kus nende aastate jooksul muutus arvuliselt ülekaalukaks nn araablaste grupp, kõigi kogunenute arvu võis hinnata vahemikku 60— meest sõltuvalt päevast; naiste korrusele kogunes tavaliselt 12—20 vanemaealist tatarlannat ning lisaks neile mõni üksik eestlannast konvertiit ja uusimmigrant.

Kuidas ja kus saada moslemiga jutule? Enamik Eesti moslemeid — nii nn põlistatarlased, nõukogudeaegse taustaga immigrandid, eestlastest konvertiidid kui erinevatest islamiusulistest riikidest hiljuti siia rännanud uusimmigrandid — elavad Tallinnas või selle ümbruses. Seoses õppimisega Tartu ülikoolis on väike kogukond ka Tartus, mille aktiivsus sõltub sellest, kas konkreetsel aastal leidub eestvedajaid, kes mõnes ühiselamu ruumis reedeseid palvusi organiseerivad või on nõus muid usupühadega tähistamisega seotud ettevalmistusi tegema.

Tavaline on see, et kodumaal traditsioonilisi islami kombeid järgivast perest viis korda päevas palvetav, kord aastas paastuv, alkoholist hoiduv noor mees elab ülikoolis veedetud aastate või mõne semestri jooksul täiesti läänelikku elu, muutudes kodus käies taas usinaks islami praktiseerijaks.

Seega üks koht, kus moslemiga jutule Islami varude valikud, oli ülikooli — konkreetselt Tartu Ülikooli või Tallinna Tehnikaülikooli — loengusaal või kohvik, ning saadud intervjuudest avaldus mitmekesine pilt sellest, kas ja kuidas Eestisse saabudes siinne olustik islamiusulises riigis kasvanut muuta võib. Kui Eestisse vastselt saabununa satuti küllaltki tõenäoliselt Tallinna islami keskuse hoonesse — kas oma rahvuskaaslasi otsima ja leidma, harjumuspärasele palvusele või keskuse keldris asuvast halal-poest toiduaineid varuma —, siis tihti muutusid pärast kohalike oludega kohanemist reedesel palvusel käimised Ostuosade selgitus, sest oma osa võttis õppimine, töötamine või rahulolematus keskuse juhtimise ja tegevusega.

Ühe olulise muutusena kogukonnas tõid eestlastest konvertiidid välja Põhja-India taustaga moslemite arvu märgatava kasvu viimastel aastatel ning nii pakistani kui bangladeshi rahvusest intervjueeritud tõdesid tõepoolest, et paari aasta jooksul on ühe-kahe pere suurune kogukond kasvanud 50—liikmeliseks või aitavad siin ülikoolis käivad välistudengid igati kaasa rahvuskaaslaste lisandumisele.

Eesti ilmalik ühiskond võis seni harjumuspäraselt religioossest ühiskonnast tulnuid mõjutada täiesti erinevalt: seni islamisse leigelt suhtunud pakistanlane pöördus just Eestis järjekindla usupraktika juurde ning asus Tallinna islami keskuses vabatahtlikuna tegutsedes abistama siia äsja saabunud usuvendasid, äärmiselt religioosses kodus kasvanud bangladeshlane aga nentis kahetsevalt, et ülikooliloengud ja tööl käimine ei luba tal enam palvetada ja paastuda, kuid kodumaal viibiva perekonna hingerahu huvides ta seda ei maini.

Huvitav intervjuudes ilmnenud vastuolulisus iseloomustas ka uusimmigrantide suhtumist Tallinna islami keskusesse. Osad intervjueeritud leidsid, et sealsed tatarlaste tavad ja harjumused ei ole tõeline islam, vaid islami kohalik mugandunud versioon, aga tegutsemine selle, nn araablaste hulgas korduvalt väljendatud arvamuse ajel võis kujuneda erinevaks: mõned loobusid täiesti ühispalvustel käimisest, teised läksid küll, aga kuulasid väidetavalt veebi vahendusel kõrvaklappidest reedese palvuse ja jutluse otseülekannet oma kodumaalt, kolmandad püüdsid aktiivse sekkumise abil mošees toimuvat mõjutada.

Teine koht, kus Eesti moslemiga jutule saab, on veebikeskkond.