Esialgu ei saa juhtimisraamistik olema õiguslikult siduv. Lisaks vaatab komisjon üle ka metsa biomassi energiaks kasutamise senised praktikad ja hindab, kas see on kooskõlas uute kliima ja elurikkuse eesmärkidega.

Siis tuli aga koroonaviiruse pandeemia.

Ohio Ulikooli innovatsiooni strateegia

Pandeemia tõttu toimunud seiskumine on muidugi ajutine. Tippkohtumine lükkus järgmisesse aastasse ja kuigi ka Euroopa Liidu uus elurikkuse strateegia jäi veidi hiljaks, polnud koroonaviirus selle ambitsioone kuidagi vähendanud. Pigem vastupidi. Aga sellest lõpus. Mõlemad eesmärgid on EL-i kohta tervikuna ja otseseid nõudeid eraldi liikmesriikidele täna ette ei näha.

Voimalus Kaubanduse marginaal Zerodha

Kaitsealade laiendamise protsessi osas on komisjon strateegias samas küllaltki üldsõnaline. Hetkel pole selleks ühtegi seadusandluse muudatuse plaani välja käidud ja täpsemad detailid peaks saama selgeks selle aasta jooksul.

Komisjoni soovib vajalikud protsessid disainida koostöös liikmesriikide ja Euroopa keskkonnaametiga, nii et kaasarääkimise võimalusi peaks tekkima.

Kroonika on üldiselt hea siis, kui see on ajakohane. Kuna ma hakkasin seda alles nüüd pidama, pean omajagu tööd tagantjärgi ära tegema. Õnneks on EL-i institutsioonides hetkel puhkused.

Küll aga planeerib komisjon seaduse muudatusi looduse taastamise tugevdamiseks. Aastal plaanivad nad teha ettepaneku luua õiguslikult siduvad EL-i looduse taastamise eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid.

Koik, mida pead teadma voimalusi

Fookuses on sellised ökosüsteemid, millel on kõige suurem potentsiaal suurendada meie vastupidavust kliimamuutusele ja looduskatastroofidele. Muutused maa- ja veekasutuses Lisaks sellele, et intensiivse inimkasutuse all olevat maad ja merd piiratakse, näeb komisjon ette ka erievaid meetmeid maakasutuse kestlikkumaks muutmiseks.

Pole mingi üllatus, et põllumajandusel on tugev negatiivne mõju loodusele. Seetõttu esitleti koos elurikkuse strateegiaga ka talust taldrikule initsiatiivi, mis seab suunised keskkonnasõbralikumaks põllumajanduseks.

Kuigi talust taldrikule väärib omaette postitust, kirjutan ka siin peamistest elurikkusega soetud eesmärkidest. Lisaks soovitakse põllumajandusmaale luua rohkem mitmekesisemaid maastikuelemente nagu hekid, astangulaseid müürid ja tiigid, mis pakuksid erinevatele liikidele elupaiku ning liikumisruumi.

Bitkoini kasum on kohtuotsus

Suure tähelepanu all on ka metsad, mis saavad oma enda EL ülese strateegia järgmise aasta esimeses veerandis. Selleks, et suurendada EL-i metsade pindala, kvaliteeti ja vastupanuvõimet, plaanitakse aastaks istutada juurde vähemalt kolm miljardit puud. Lisaks vaatab komisjon üle ka metsa biomassi energiaks kasutamise senised praktikad ja hindab, kas see on kooskõlas uute kliima ja elurikkuse eesmärkidega. Komisjon pole unustanud ka mage- ja mereveekogusid.

Näiteks seavad nad eesmärgiks taastada aastaks vähemalt 25 km ulatuses jõgede vaba vool. Selleks tuleb lammutada jõgedelt erinevad takistused, mis pidurdavad kalarännet, nagu on Eestis tehtud Sindi paisu puhul. Elurikkus linnades Looduspõhised lahendused linnaruumis on mulle kergeks obsessiooniks. Seetõttu oli eriti rõõmustav lugeda, et ka komisjon näeb linna rohealades suurt väärtust elurikkuse taastamisel ja suurendamisel.

Selleks, et Euroopa linnadesse tekkiks rohkelt elurikkaid metsatukki, parke, haljastatud katuseid ja seinu, puiesteid, niitusid jne, kutsub komisjon vähemalt 20 elanikuga linnu üles koostama Kohalik tasand saab olema rohepöörde kontekstis üleüldse väga huvitav. Komisjon plaanib luua linnaruumi haljastamise platvormi, välja töötamisel on Euroopa kliimapakt ja kaks teadusprogrammi Euroopa Horisont missioonivaldkonda on otseselt seotud linnadega — kliimaneutraalsed nutilinnad ja kliimamuutusega kohanemine.

Kõigest sellest ei mahu praegu väga detailselt kirjutada, aga teen seda kindlasti tulevikus.

Uus juhtimisraamistik ja globaalne tasand Uued eesmärgid on toredad, aga nende kohal ripub ka üks laiem probleem — EL-is puudub täna terviklik juhtimisraamistik, et tagada elurikkusealaste kohustuste täitmine.

Selle raamistiku plaanib komisjon nüüd luua ning sinna juurde ka läbivaatamismehhanismi, et kõik ikka oma osa täidaksid. Esialgu ei saa juhtimisraamistik olema õiguslikult siduv. Küll aga lubab komisjon Muidugi edusammud Euroopas ei ole piisavad, kui mujal maailmas ei muutu midagi.

Seega on ka elurikkuse strateegias pandud palju rõhku rahvusvahelisele tasandile.

Fookus on rohediplomaatial ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames võimalikult ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel. Loomulikult näeb komisjon olulisena ka kahe- ja mitme poolseid suhteid oma naaberriikide ja teiste partneritega ning kaubanduspoliitikat.

Viimane on eriti suure tähelepanu all metsanduse kontekstis.

Vaga kasumlik kauplemissusteem

Laevade, rongide ja autode liiklus on viimaste aastakümnetega mitmekordistunud. Oma pagasiga, kord meelega, kord kogemata, tassib inimene kaasa teisi elusolendeid, kes sedasi võõrale maale satuvad ja sinna maha jäävad. Tasakaalus looduslikud ökosüsteemid on enamasti juba sedavõrd "täis" hästikohanenud liike, et võõrail õnnestub harva sinna püsima jääda. Lihtsam on see aga kultiveeritud pinnasel – söötis põllul, lagedaks lükatud maal.

ECOSYSTEM IN CRISIS (FULL LENGTH)

Seal end kinnitanuna, või ka aedades, parkides ja põldudel kasvavatena, levivad "agressiivsemad" liigid edasi looduslikesse kooslustesse. Kui rändurliigiga pole kaasa tulnud tema arvukust tasakaalustavaid kaaslasliike, siis võib ta uues paigas osutuda kohalikele nuhtluseks: tõrjuda välja seal elanud pärismaised asukad ning vähendada koosluste mitmekesisust.

Et invasiivsetel taimeliikidel on kohalikega võrreldes tavaliselt vähem neist toituvaid putukaid, nendega seotud seeni jne. Viimasel paaril aastakümnel on vallandunud kiire ja paiguti plahvatuslik elusolendiliikide sissetung aladele, kus nad looduslikult pole elanud.

Voimalus strateegia Zerodha

See nähtus on saanud nimeks bioinvasioon, ning seda vaadeldakse ühena globaalprotsessidest ja -probleemidest [1]. Varem põhiliselt mõnede lõunapoolkera maade Uus-Meremaa, Austraalia murest on nüüd saanud tõsine oht Põhja-Ameerikas ja Euroopas [2]. Maailmas ei leidu rahvast, kes ei püüaks looduskaitse kaudu hoida oma maa ökosüsteemide mitmekesisust. Õppides tundma kõiki omamaiseid liike, kantakse punasesse raamatusse need, kes on haruldased ja ohustatud, ning musta raamatusse need, kes sissetungijaina kipuvad kohalikku loodust ohustama.

Eesti taimede must raamat

Kui punaste raamatutega on tegeldud juba pikka aega, siis mustad raamatud on tarvilikuks saanud just viimasel ajal. Bioinvasiooni piiramisel on appi võetud seadusaktid. Eesti kaitstavate loodusobjektide seaduse § 20 lõige 4 ütleb: "Ökosüsteemide ohustamise vältimiseks on võõrliikide loodusesse viimine keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine keskkonnaministri loal.

Eestis näiteks mink ehk ameerika naarits, kes on juba välja tõrjunud kohaliku euroopa naaritsa. Ent musta raamatusse satuvad ka koer ja kass, kui nad hulkuvatena looduses sigivad.

  1. Eesti elustik on leidnud selle kaheteist tuhande aastaga ning paljudes paikades on meil ühedsamad taimed ja loomad elanud ühtjärge mitu tuhat aastat.
  2. И Элвин почти сразу понял причину.
  3. Teeme looduse taas ägedaks… – Ivo Krustok

Seniste andmete põhjal lisandub Eesti soontaimede pärismaisele liigile [4] ligikaudu introdutseeritut, viimaste seas kuni puittaimede taksonit. Rohttaimedest on viimastel aastatel probleeme tekitanud mitmed metsistunud ja kohati naturaliseerunud liigid, näiteks sosnovsky karuputk, hobuoblikas, harilik katkujuur jt. Suurte taimedena võivad nad katta ala nii, et nende varjus ei jää peaaegu mingit kasvuvõimalust teistele.

Tähelepanu on leidnud mitmed kiiresti levivad sealhulgas maaviljeluses agressiivsete umbrohtudena tuntud tulnukliigid: tuulekaer, tõlkjas e. Aiakultuuridest on loodusesse jõudnud näiteks süstlehine ja pajuaster, hulgalehine lupiin, harilik seebilill.

Põllutaimedest on osutunud võimekaks levijaks ida-kitsehernes e. Nüüd näeb teda juba põldudest kaugele jäävail looduslikel niitudel.